Arnold Schönberg
Schönberg loobub senisest hilisromantismi gigantomaaniast ning kirjutab hulha
märkmisväärseid kammerteoseid, nagu kaks esimest keelpilli kvartetti ja Kammersümfoonia nr 1 E-
duur viieteistkümnele insturmendile. Kirjutas sel perioodil vokaalseid lavalisi suurvorme.
Schönbergi esimene täielikult atonaalne teos on ,,Kolm klaveripala" op.11, mis loodud 1909 ning
tähistab kolmanda loomeperioodi algust [2].
1909. aastal kirjutas Schönberg Marie Pappenheimi libertole pooletunnise lühiooperi
,,Ootus", mis helilooja ise nimetas ,,hirmuunenäoks". ,,Ootus" on ühe tegelasega monodraama, kus
naine suurest armukadedusest tapab oma kallima. Kuigi ooper valmis 1909, jõudis ooper
esietenduseni Zemlinsky dirigeerimisel alles 1924.aastal Prahas. Tänapäeval esitatakse ,,Ootust"
kontsertettekandes, lavastatakse aga haruharva.
Melodraama ,,Kuu-Pierrot" (1912) naishäälele ja kaheksale intsrumendile on Schönbergi
atonaalse perioodi tippteos
annaabi.ee 
