Tehnika ajalugu
andis elatist. Tõenäoliselt tema valmistas Boyle'i katseriistad. Ta oli suurim fuüsik-
eksperimentaator enne Faradayd, paraku puudus tal Newtonile ja Maxwellile omane mate-
maatikuanne. Teda huvitasid mehaanika, füüsika, keemia. Uuris elastsust ja avastas kuulsa
seaduse, lühima füüsikateaduses - ut tensìo sic. vis - deformatsioon on võrdeline jõuga.
Leiutas balanssiiri, mis tegi võimalikuks täpse kella ja kronomeetri konstrueerimise, ning
mikromeetri. Koos Papiniga valmistas ette pinda aurumasina ilmumisele. Kuulsaim nende
kuulsuste seas oli Isaac Newton (1643-1727), diferentsiaal-ja integraalarvutuse leiutaja, seda
mõistagi koos Leibniziga. Oma suurima kuulsuse saavutas Newton teosega "Philosophiae
naturalis principia mathematica" ("Loodusteaduse matemaatilised printsiibid", 1687)
gravitatsiooni kohta.
Mõtleva masina idee
On säilinud hispaania filosoofi, teoloogi ja alkeemiku Raymun-dus Lulluse (1235-1315)