ammoniaagina. Energeetilise materjalina võivad nad kasutada nii mono-, di- kui polüsahariide ja mitmeid alkohole, aga ka orgaanilise happeid nt bensoe-hape. Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks
ammoniaagina. Energeetilise materjalina võivad nad kasutada nii mono-, di- kui polüsahariide ja mitmeid alkohole, aga ka orgaanilise happeid nt bensoe-hape. Azotobakterite perekonda kuuluvate liikide võime siduda õhu lämmastikku kõigub suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks
annaabi.ee 
