Suguhaigused ja nendest hoidumine
korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005)
Inimese papilloomviirus (HPV)
Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel,
kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid.
Papilloomviirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk või limaskestad omavahel
kokku puutuvad. Üksteise puudutamine on igapäevaelus väga tavaline, seetõttu nakatuvad
inimesed papilloomviirustega väga kergesti.
Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha
kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Vähestel inimestel võib
teatud soodustavate tingimuste olemasolul aga viirus inimese rakkudega selliselt ühineda, et
et need rakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning areneb välja pahaloomuline kasvaja
ehk vähk.
Naistel ja meestel esineb papilloomviirust võrdselt sageli. Viirus ei ole meeste tervisele
annaabi.ee 
