Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Pikivaheseinaga jaotub süda paremaks ja vasakuks funktsionaalseks pooleks, paremas pooles
voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri.
Vasak vatsake pumpab verd keharingesse ehk suurde vereringesse, parem vatsake aga kopsu ehk
väikesesse vereringesse. Vere tagasivoolu hoiab ära klapisüsteem.
Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmikklapid: paremal kolmehõlmane (trikuspitaalklapp) ja
vasakul kahehõlmane (mitraalklapp), klapid on kõõluskeelikute kaudu seotud vatsakeste
papillaarlihastega. Aordi või kopsuarteri lähtekohas asuvad poolkuu (tasku) klapid: aordiklapp ja
pulmonaalklapp. Kõik klapid asuvad enam-vähem ühes tasapinnas, mida nimetatakse südame
klapitasandiks. Suured veenid (ülemine ja alumine õõnesveen, kopsuveenid) suubuvad vastavalt
paremasse või vasakusse kotta.
Papillaarlihas – hõlmase klapi avamislihas
Trikuspidaalklapp – kolmehõlmne klapp parema koja ja parema vatsakese vahel
Südamesein
annaabi.ee 
