Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.
kroonikakäsikiri teda otsesõnu autoriks ei nimeta.
Henrik oli tõenäoliselt pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest, kuid (ilmselt alusetult)
on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Sai hariduse Saksamaal, asus
noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. Henrik saabus Liivimaale
umbes 1205, pühitseti vaimulikuks 1208. Teenis latgalitega asustatud Ümera (Imera, Ymera,
kaasaja läti k. Jumara) kandis, ja oli preester Papendorfis ( läti k.Rubene), kus elas suurema
osa oma elust. On ka arvatud, et hiljem oli ta Lääne-Mihkli (Pärnu-Mihkli) kirikukihelkonnas
preester.
Saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keele oskajana viibis 1225-1227 tõlgina paavst Honorius III
legaadi Modena Wilhelmi kaaskonnas; on oletatud, et kroonika oli algselt mõeldud aruandena
talle. Henriku kroonika on tähtsaim allikas ristisõdade kohta Liivimaal, tema teksti on
kasutanud ka hilisemad kroonikud (näiteks "Vanemas riimkroonikas").
annaabi.ee 
