Inimese papilloomiviirus (HPV)
Ühel kolmandikul ühe
aasta vanustest lastest esinesid veres oma papilloomiviiruse antikehad, mis viitas laste varajasele
nakatumisele papilloomiviirustega. Uurimistulemused viitavad sellele, et väikelastel esineb sageli
papilloomiviirusnakkust, kusjuures nad võivad nakatuda esimese kuue elukuu jooksul (Kutsar
2010; WHO 2010; Merck & Co., Inc. 2010; Padrik 2007).
3.OLEMUS
Inimese papilloomviirus on välisümbriseta DNA viirus ja kuulub Papaviridae sugukonda.
Kindlaks on tehtud enam kui 100 erinevat viiruse genotüüpi, millest 45 on seotud genitaal
piirkonna nakkusega. Viirus nakatab kahjustunud koha basaalseid epiteelrakke ja tulemuseks on
haiguslikke rakkude rohknemine kudedes. Enamikel juhtudel piirab HPV viirus end ise. HPV
infektsioon võib osaleda pahaloomuliste muutuste tekkes. HPV erinevad genotüübid nakatavad
erinevaid epiteeli liike (Slassarenko 2009).
3.1. Jagunemine
3.1.1 Madala ja kõrge riskiga genotüübid