Tõde ja Õigus II Terve tekst
keetma, kui teda ei ole. Ka teie läheks sinna leiba lõikama ja lauda katma, ainult mina üksi jääks
maha ja käiks mööda tühje tube. Mind ei lase keegi igavesse ellu, sest mina olen egoist, jõle
egoist. Tädi on kuri, aga mina olen egoist. Tädi on mõnikord küll hirmus kuri, et ta peab poistele
suppi keetma, aga siis läheb tal see hoog üle ja ta keedab edasi, sest ka tema armastab lõpuks
poissa. Seda on ta papast õppinud. Tema süda on küll nende peale täis, aga ikka armastab.
Armastab kõiki neid võrukaelu ja logardeid -- nõnda nimetab ta teid, kui supp keeb ja kõik
kohad on auru ja tossu täis. Aga mina ei armasta kedagi, teid ja vürsti ning Tigapuud ka ei
armasta, härra Ollinot ehk pisut tema inetute silmade pärast; sellepärast jäängi ma üksinda
maha. Nõnda ongi parem, ka teil, sest kui vürst jälle kord vanad tassid puruks peksab, siis pole