„Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“
sattunud kohale, mis oli üks halvemaid tervel saarel;ma hakkasin kaaluma koguni oma
eluaseme üleviimist ja otsima kohta, mis oleks niisama turvaline nagu see paik, kus ma
praegu asun, ainult et selles meeldivas ja viljakas saareosas. Aga vaevalt sain ma oma tara
valmis ja tehtud tööst pisutki rõõmu tunda, kui algasid vihmad ja sundisid mind jälle oma
esimeses elupaigas istuma. Kui sadas ja ma välja ei pääsenud siis ajasin papakoiga juttu nind
õpetasin teda rääkima ta oli mulle suureks seltsiliseks. Ma kindlustasin enda elamist ja rajasin
karjamaad kitsedele. Õpetasin linnu rääkima. Mul oli ka seltsiks koer kes kahjuks suri
vanadusse. Mul oli veel paar merelindu kellel olid tiivad kärbitud, et nad minema ei lendaks.
Kui ma olin rannal siis märkasin oma pikksilmaga, et kaugemalt tulevad paadid. Kui
ma neid seal niiviisi jälgisin, nägin ma äkki oma pikksilmaga, kuidas kaht õnnetut olevust