Sigimisfüsioloogia
kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks.
51. Lindude sigimine
Lindude suguorganid
Isastel kõhuõõnes 2 raiga, mis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades
valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb
kloaagis veel väljasopistatav suguti, enamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub.
Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks
(vasakpoolne) munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks. Valmivad munarakud liiguvad
munasarjast munajuhasse. Munajuha viimast osa nimetatakse emakaks.Munajuha avaneb kloaaki.
Ovulatsioon ja muna moodustumine
Kanadel, kes munevad iga päev, toimub ovulatsioon umbes pool tundi pärast munemist.
Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse, seal toimub ka viljastumine. Seejärel valguosas (3h)
moodustub munavalge (albumiin). Kitsuses (1h) tekivad muna kiudkestad, emakas (20h) tekib
munavalge- ja lubikoor