Majanduspoliitika
aastatuhandete vältel evolutsiooni mootoriks olnud tegurid on kadumas. Evolutsiooni eelduseks
on asjaolu, et geneetilise info edasikandumisel järgmistele põlvedele esineb vigu. Kuid tingituna
muutustest elustiilis jääb inimestel geenimutatsioone üha vähemaks. Eelmiste põlvkondade
võimekad vanad mehed, kes võisid eostada kümneid või lausa sadu järeltulijaid, on vähemalt
arenenud maailmas asendunud 20 – 30 aasta vanuste isadega, kel on lapsi napimalt. Noorte
papade võsukestel aga leidub geenimutatsioone harvem. Kuna maailma rahvastik kasvab ja
muutub üha mobiilsemaks, siis on kahanenud ka võimalus, et suletumas populatsioonis – kus
nendel, kes kõige paremini kohanesid, olid parimad šansid oma geene levitada – areneb välja
mõni ebatavaline geneetiline omapära. Samuti on vastsündinute suremus maailmas langenud ja
inimese eluiga pikenenud, mistõttu looduslik valik ei mängi evolutsiooniprotsessides enam nii
suurt rolli kui varem