Sigrid Undset
Kristiina hakkas kartma ning pistis
jooksu karjudes vaheldumisi oma isa ja siis Guldsveini. Ta oli vahepeal kukkunud ning ta oli
verine, higine ning pisarais. Lõpuks isa nähes ja saades aru, et ta on päästetud, kukkus ta
kokku. Hiljem rääkis ta isale juhtunust. Isrid, kes kuulis juttu pealt, ütles, et see võis olla
haldjas, kes ilusat last tahtis mäe sisse meelitada. Laurits vihastas, ütles, et isrid nii ei räägiks
ning kindlasti juhtunust Ragnfridile sõnakestki ei paotaks. Veel mainis isa, et nüüd tükk aega
ei võta ta Kristiinat igaks-juhuks kuskile kaasa.
Laurits käis igal aastal lõunas, Follos, oma talu üle vaatamas. Sellel aastal lükati reisi üha
rohkem edasi, kuna sellest ajast peale, kui nad Sili kolisid, oli isa püüdnud oma maavaldusi
suurendada. Nüüd oli talle pakkumise teinud Andres, et vahetada Andrese Metsa talu Andrese
Lageda talu vastu. Samas oli ka Lauritsa vend Asmund valmis Metsa talu endale lunastama.