"paopaiga" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

See on nagu kolp, milles veel näha on silmaasemed, kuna pilk on igavesti kustunud. 8 4 IV. KOER JA TEMA ISAND Oli siiski üks inimene, kelle Quasimodo oli välja jätnud oma õelusest ja tigedusest kõigi teiste vastu, ja keda ta niisama palju, vahest veel enamgi armastas kui oma kirikut. See oli Claude Frollo. Asi oli üsna lihtne. Frollo oli teda ju leidnud, kasulapseks võtnud, toitnud ja kasvatanud. Väiksena oli Quasimodo tavaliselt Claude Frollo jalgade juures paopaiga leidnud, kui koerad ja lapsed temale jahti pidasid. Claude Frollo õpetas teda kõnelema, lugema ja kirjutama. Claude Frollo oli teda lõpuks ka kellalööjaks teinud. Ent Quasimodot suure kellaga paari panna tähendas sedasama, mis anda Romeole Julia. Quasimodo tänutunne oli sügav, kirglik, piiritu; ja kuigi ta kasuisa nägu oli tihti sünge ja külm, jutt napp. järsk ja käskiv, polnud tänutunne teda hetkekski maha jätnud, ülemdiakonile oli Quasimodo kõige alandlikum 148