jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal EESMÄRK 1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2030. aastaks soovitava seisundi kirjelduses on rõhutatud Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumist, hääbumishirmu kadumist, Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemist, virtuaalset eestlust ning panustavat globaliseerumist. Kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid: Eesti kultuuriruumi ulatus. Indikaatorid: Eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine Eestis ja väljaspool Eestit, eesti kultuuri materialeerumise määr, eesti kultuuri tuntus, tõlgitavus ja levik väljapool Eestit. Eesti kultuuri funktsionaalsus. Indikaatorid: Eesti kultuurielementide kasutusintensiivsus
Testide projekteerimisel on lähtutud lauseadekvaatsuse kriteeriumist, mis tähendab seda, et programmis iga lause peab olema vähemalt korra läbitud. Lauseadekvaatsuse põhjal testimise valiku põhjuseks on eesmärk saavutada rahuldav tulemus minimaalse ajaga. Kui aga testimisele panustavat ajalist ressurssi on rohkem, siis oleks mõistlik kasutada pigem haruadekvaatsust. Haruadekvatsus võimaldaks kontrollida ka harusid, milles lauseid pole ning seetõttu laseb programmi töökindluses paremini veenduda. (Tepandi, 1999)
annaabi.ee 
