Nibelungide laul
neist rõkkab rõõmuhüüdeid, neis kaebust on ja nuttu.
Noist meeste suurist püüdeist nüüd mõneti võib teha juttu.
Burgundias kord võrsus üks üllas tütarlaps
ja kuskil maal ei loetud teist võrdselt nägusaks;
ta nimi oli Kriemhild, tast kasvas tore neid.
Kuid sestap tema tõttu sai surma suur hulk sangareid.
See kaunis piiga oli kui armas taevaand.
Ta nimel kasvüõi elu eks mehed panustand.
Üksainus iluilming - nii oligi ta just.
Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust.
Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head -
üks - Gunther, teine - Gernot, ah, uhked uljaspead,
ja Giselher, neist noorim, mees parem paremaist.
Need olid tema vennad. Nad hoidsid igati noort naist.
Suursugused nad olid ja loomult leebed, head,
jõujaksult kordumatud ning valituimad pead.
Burgundias see sündis, nii hüüti nende maad.
annaabi.ee 
