RALPH WALDO EMERSON
inimsüdame sitkeks koeks. Sõpruse seadused on ranged ja igavesed, kuuludes kokku looduse ja
kõlbluse seadustega. Meie aga oleme püüdnud kiiret ja tühist tulu, et maitsta põgusat magusust.
Me napsame kõige aeglasemalt valmivat vilja kogu Jumala aias, mille küpsemiseks kulub palju
suvesid ja talvesid. Me ei püüdle oma sõbra poole pühalikult, vaid võltsi kirega, mis ihkaks teda
omastada. Asjatult. Me oleme üleni pantserdatud vaevumärgatava vastalisusega, mis asub
tegevusse niipea, kui me oma sõpra kohtame, ning tõlgib kogu poeesia kolkunud proosasse.
Peaaegu kõik inimesed laskuvad madalamale, selleks et kohtuda. Igasugune ühendus on
kompromiss, ja mis veel halvem kui need kaunid loomused üksteisele lähenevad, siis läheb
kaduma nende ilusaim õis, selle hõrk aroom. Milline lakkamatu pettumus on küll tegelik
seltskond, isegi vooruslike ja andekate seltskond! Kui kohtumine pika etteplaanitsemise järel
annaabi.ee 
