Kodu kosmoses
me ei pea selle kõrvale looma mingit kujuteldavat maailma (Paradiisi vms.). Kuid siin juhtuvad
igasugused asjad, kõige hullemad õnnetused ka, kuna viga on kosmoses olemas loomisest alates.
Cosmic christianity. Kogu loodus ootab kannatamatult ülestõusmist (resurrection), mitte patune
maailm, vaid jumala loodut. Pärast vaimu lihast saamist on maailma esialgne hiilgus taastunud.
Seetõttu kristlus ja kirik ongi nii paljude kosmiliste sümbolitega läbipõimunud. Kuigi Kristus jääb
pantokraatoriks tuleb ta alla maa peale inimeste keskele. Niisugune kristlus pole ajalooline, sest
talurahva meelest polnud sündmuste täpne kronoloogia, ajalooliste kujude autentsusel mingisugust
tähtsust. Hüpotees: see mida me peame kristlikuks maailmaks, juba alates keskajast on tegelikult
olnud suuresti midagi muud, mitte teoloogiline patu ja lunastuse. Talurahva käes on kristlus
muutunud, nende käes on loodus jäänud millegiks healoomuliseks ikkagi, omamoodi paganad edasi.