1905. aasta revolutsioon
ei saanud suurem osa kahjustatud mõisate valdajaid. Esmajärjrkorras läks laen majandustegevuse
taastamiseks. Et laen oli pikaajaline, siis hilisemate sündmuste pärast jäigi suurem osa sellest
saamata.
Mõisnikud lahendasid kahjude hüvitamise probleemi osaliselt n.ö. omaabi korras pangaühistute,
pantkirjalaenude ja vastastikuse kindlustuse seltside kõrgete liikmemaksudega ja liikmed
vastutasid võetud laenukohustuste eest ühiselt. Panditi mõisaid ja saadi nii pantkirjalaenusid.
Laenu anti laenuvõtja vara tagatisel. Laenu võis anda aga vaid majandustegevuseks. Tingitud see
kahest asjaolust:
Panditud mõisad olid saadud 18. sajandil keisrilt kingituseks
Laenuraha kõigile soovijatele niikuinii ei jätkunud
9
Märkimisväärne osa mõisatest jäi ka varemetesse.
Karistussalkade terror
24. dets. kogu Eestimaal välja sõjaseisukord. Rahunemist ei järgne. Balti kubermangud