ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad. Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid. Ka kõik orjade lapsed sündisid orjadena. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees võis orja karistada, kuidas heaks arvas, ainult tappa ei olnud lubatud. USUPIDUSTUSED Kõige tähtsamad olid Ateenas Panthenaia pidustused jumalanna Athena auks. Korraldati uhke rongkäik agoraalt akropolile. Rongkäigu keskel oli suur ratastel laev, seda saatsid ratsamehed, tantsivad tüdrukud ja arvukad ohvriloomad. Kui jõuti templini, algas loomade ohverdamine ja rikkalik pidusööming. Ateenast said alguse ka olümpiamängud, mida tähistatakse tänapäeval iga nelja aasta tagant. Kasutatud kirjandus: Ajaloo 6.klassi õpik ja vihik.
Preestrinnad(hierea) olid küllaltki olulisel kohal. Suurtes pühamutes oli mõlemasoolisi. Rituaalid, mida nad läbi viisid olid väga erinevad. Aasta jooksul oli palju suuri pidustusi, vähemalt 1 suur iga kuu, mis andis reeglina kuule ka nime. Kuna igal jumalal oli oma funktsioon, siis pidi neile kõigile ikka austust näitama (läbi pidustuste). Olympiamängud olid üleriigiliselt kõige suuremad pidustused. Südasuvised jumalanna Athena pidustused Panthenaia. Persepone. Oli pidustusi, mis oli vaid meestele. Olümpiamängudel nt võisid osaleda vaid vallalised naised. Demeter ja Persepone Ideaaltüüp: · Rongkäik traditsioonilist teedpidi, rahvas jagunes vaatajateks ja minejateks. · Ohvriloomad valdavalt imetajad (kitsed, lambad, sead, veised); emased loomad jumalannadele; need loomad pidid olema perfektsed ja ehitud. Hekatombos saja veise ohver (Hera jaoks) Oluline, et loom pidi tahtma, et teda ohverdatakse.
annaabi.ee 
