Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit
taanduma ning esile kerkivad ratsaväed.
Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima
jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt
semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid
paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid. Tähtsamad erinevused panteonides olid
peajumalad: Assur ja Marduk. Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab.
Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav
areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja:
1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli
sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on
annaabi.ee 
