kirjalikke teateid pole. Läbi aegade on töödeldud orgaanilisi materjale tõrvaajajaid, värvalid, parkalid ja muud käsitöölased, kuid seda tegevust ei saa veel tööstuslikuks pidada. Metallurgia arenguga tekkis vajadus koksi järele. Kivisöe koksitamisel(utmisel) eralduva gaasi jahtumisel saadakse kivisöetõrv ja nn ammoniaagivesi. Kaua aega ei osatud nende ainetega midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. aasta esimese sünteetilise värvaine moveiini, pantenteeris selle ja rajas aniliinivärvainete tööstuse. Sealt edasi hakati arendama terve rida uusi värvaineid, mille tooraineks oli kivisöetõrv. Sünteetilistel värvainetel oli suur edu, sest nad on kirkamad kui looduslikud ning pealegi oli neid võimalik odavamalt osta. Aastal 1865 lahkus Perkini õpetaja Hofmann aga Saksamaale ja see sai suureks löögiks Inglismaale, kuid Saksamaal hakkas edasi arenema keemiatööstus. See arenes tormiliselt ning
1509: Leonardi da Vinci kirjeldatud survetu mootor 1673: Christian Huygens'i kirjeldatud survetu mootor 17. sajandi inglise leiutaja Sir Samuel Morland kasutas püssirohtu, et juhtida veepumpe, sisuliselt luuakse esialgne sisepõlemis-kolbmootor. 1780-nendatel ehitas Alessandro Volta mängu elektripüstoli, mille säde plahvatas õhu ja vesiniku segus, põletades relva lõpus oleva korgi. 1823: Samuel Brown pantenteeris esimese sisepõlemismootori mis kohaldati tööstlikult. 1824: Prantsuse füüsiku Sadi Carnot kehtestas termodünaamilise teooria idealiseeritud soojusjõumasinates. 1870: Viinis, Siegfried Marcus pani esimese mobiilse bensiinimootori käiku. 1882: James Atkinson leiutas Atkinsoni tsükli mootori. 1885: Saksa insener Gottlieb Daimler sai saksa patendi ülelaadurile.
annaabi.ee 
