põhjas olev Neblina mägi, mis asub Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril ning on 3014 meetri kõrgune. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse- ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Lähistroopilist kliimat on Brasiilias väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala Pantanal, mis on sajuperioodil üle nelja korra suurem kui Eesti. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas. Päris kõrbe Brasiilias siiski ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Aasta keskmine temperatuur jääb 30°C juurde. Sademete hulk aastas on piirkondlikult erinev. Lõunapool kuni 2000 mm, põhjapool 2000-3000 mm. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean. Riigis voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed
paiga oma pesitsuskohaks on valinud. Geograafiline asend Mato Grosso platoo asub lõuna poolkeral Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Poliitiliselt jääb platoo Brasiiliasse, Mato Grosso osariiki, ulatudes Goias osariigi lääneservalt Serra dos Paracis mägedeni, mis kulgevad Boliivia riigipiiri lähedal. Põhjast piirab platood Amazoonase madalik ja lõunast Paraguay ja Cuiaba jõgede üleujutusala - Pantanal (Britannica 7, 1991). Platoo on üheks osaks Brasiilia mägismaast. Erinevate atlaste kaartidele tuginedes, peab mainima, et ega need kaarditegijad eriti ühel meelel ei ole antud platoo piiritlemisega, sellepärast peaksid täpsuse poolest piisama koordinaadid 10°-20° lõuna laiust ja 52°-58° lääne pikkust. Platoo kuulub troopilisse ja osaliselt ka lähistroopilisse kliimavöötmesse. Geoloogiline ehitus
kohal. Brasiilias on 394 liiki imetajaid ja 686 liiki pesitsevaid linde. (Reisiguru 2013) 4 Brasiilia metsainfo Vastavalt FAO-le on Brasiilia metsasus 62,4% (519 522 000 ha). Graafikul 1 on ära toodud metsa pindala muutumine 1990-2010 aastatel. Sellest 91,7% (476 573 000 ha) klassifitseerub kui põlismets – bioloogiliselt kõige mitmekesisem ja süsinikurikkam metsavorm. Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000
annaabi.ee 
