Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
õde) Ronsard ja Du Bellay. M de N peateos Heptameron seitsmest päevast. Raam
aja üldine laad Boccacioga sarnane, aga vaimne laad teine.
Tegelikkuse kujutamine ei ole eesmärk, vaid filosoofiliste ideede väljendus.
Oli kloostris mungana. Seal luges antiigi teoseid ja õigusalaseid teoseid.
Tema vaimule see kloostrielu ei vastanud. Pääses sealt. Hakkkas tegelema
ilmalikuma teadusega. Õppis arstiteadust. Tegutses arstina Lyonis.
Rabelais teosena ilmus kõige pealt Pantagruelli lugu. See sai ka menukaks.
Otsustas kirjutada oma alguse sellele romaanile. Oma Gargantua loo. Eelmine oli
olnud rahvaraamat. Pärast veel kaks osa sellele. Kokku need neli osa on ilmunud
1532-1552. Pärast surma ilmus veel viies osa 1564. Ei ole kindel kas ta ikka ise
seda kirjutas. Ilmselt mitte.
Tõlkida väga raske. Keel ja keelemängud, sõnamängud tema teostes tähtsal
kohal. Väga vabameelne vaim raamatul. Miski ei ole talle püha. Tuuseldab kõiki
ametlikke õpetusi ja tõdesid