Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
pikendus Supeluse ja Aia tänava vahel), kus on mitmed 18. sajandi keskele dateeritavad
hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud
kaubandusoludest tingituna võttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike
aedade direktorina töötanud Georg Kuphaltilt telliti kuurordipiirkonna arendamise projekt.
1888–1889 valmis ulatuslik planeering, millega määrati kindlaks parkide, alleede,
spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja
hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus
ja nii asus linn hoogsalt reguleerima tubade väljaüürimist. Et olukorda pisutki leevendada,
anti soovijatele sümboolse hinna eest rendile krundid Lehe–Tammsaare–Kuuse tänava
vahelisel alal kohustusega ehitada sinna eesaedadega villad, kus on vähemalt neli
üürituba suvitajatele.
Esimeses maailmasõjas sai kogu kuurordipiirkond tublisti kannatada, hävis ka mudaravila.