Armastus on kõikvõimas
Honoré de Balzac on oma teoses ,,Isa Goriot" käsitlenud armastuse pahupooli ning
seda, milline võim on lastel on oma vanemate üle. Ometigi leiab ka sellest raamatust näiteid
tõelisest armastust. Härra Goirot jaoks ei olnud siin maailmas midagi kallimat kui tema tütred
Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei
peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas
oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi.
Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast
kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat. Ta aitas tütreid endiselt ka siis, kui taipas, et nad
teda tegelikult ei armasta. Isegi oma surivoodil sonis Härra Goirot, kuidas ta läheb paranedes
välismaale tööle ja annab kogu oma teenitud raha lastele. Kahjuks ei osanud Anastasie ja