Nimetu
Marceli eeslinna vahel. Maja moodustab
Vauqueril oli vanaldane nägu, noka taoline täisnurga Neuve-Sainte-Genevieve’i
tänavaga. Pansionaati viival väraval seisis elasid jooksupoiss Christopher ja
kiri „Vauguer’i maja, perekondlik köögitüdruk Sylvie.
pansionaat mõlemast soost isikutele ja
teistele.“ Pansionaat ise oli ehitatud
liivakivist ning üle värvitud kollase
värviga, mis andis majale jubeda ilme.
Pansionaadil oli neli korrust.
Esimene korrus -Alumine korrus on
pansionäridele ühiseks kasutamiseks.See
koosneb esimesest ruumist, köögist ja
trepikojast. Esimest ruumi valgustavad
kaks tänavapoolset akent. Sealt ruumist
pääses ka söögituppa, mida eraldas
trepikoda. Sisustatud tugitoolide ja
toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate Artikli kirjutas Martin Väinsalu.
ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel
seisab marmorplaadiga ümmargune laud.
Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa