Teater läbi oma ajaloo
kuradist"). Andrus Kivirähi ,,Adolf Rühka lühikene elu" jõudis lavale otse teatriaasta
lävel Eesti Draamateatris Ingomar Vihmari lavastuses. Süzee ja õhkkonna poolest on see esialgu
lähedane ,,Udumäe kuningale", lõpuks aga muutub stiilseks ja vaimukaks isikudraamaks. Kui
,,Libahundi needus" on avar panoraam eesti teatri sajast aastast, siis
,,Adolf Rühka..." näiliselt tähtsusetu, kuid tugeval suurendamisel ometi kirgas fragment sellest
panoraamist. Kindlasti pole juhus, et kolmes mainitud teoses (,,Teatriromanss", ,,Ainus ja
igavene elu", ,,Libahundi needus") oli kandvaim naisosa Katariina Laugu kehastada.
4. Tabatud elevant
Eesti teatri (ka kogu kõrgkultuuri) ühe põhikriteeriumi pani paika Eduard Vilde juba aastal 1913
oma näidendi ,,Tabamata ime" pealkirjaga. Ikka ja jälle küsivad teatrikriitikud kunstilisi
pretensioone esitavaid näidendeid arvustades: kas seekord ime tabati? Ime on subjektiivne ja