Arvutite riistvara
sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja
vahetama CD-d ja VHS-kassetid.
DVD – (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade
mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G
kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab
peale DVD lugeda ka CD-d – nii audio kui ka andmete omi. DVDle mahub ära isegi täispikk
panoraamheliga film. Kvaliteedi vahe peaks olema umbes selline, nagu lindikasseti ja audio-
CD puhul. Video- kasseti seisukohalt on DVD tootmiskulud tavalise videokasseti omast
väiksemad, kvaliteet aga parem.
4.5.1. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile?
Vastus on laser. DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi poolel,
kogumahuga 17 GB. DVD kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit kui
annaabi.ee 
