Neid linde me tunneme
veel: see on talle jumala poolt määratud peergude näppamise eest; inimesed on talle peeru-
kimbu järele visanud (taha pistnud).
Eraldi tähelepanu väärib ka tekkelugu, milles haraka sünd on seotud nõia või vanakurja
hukkamisega. Ühe teisendi järgi vabanes peigmees oma mõrsja rivaalist järgmiselt: ... siis
kutsunud ta mõlemad omad naised enese juurde ja öelnud neile: ,,Kumb enne selle sõrmuse
selle lina pealt minu kätte toob, see jääb mulle naiseks!" Naised pannuvad ka kohe plehku,
vanapagana tütar ikka ees. Niipea kui vanapagana tütar sõrmust hakanud ära võtma, kukku-
nud ta karsumdi körditõrde, ainult suur varvas jäänud välja. Seda nähes, mis sündinud, öel-
nud sulase tütar: ,,Suurest varvast, mis väljas on, saagu harakas aiateibasse!" Niiviisi sündinud
vanapagana tütre suurest varbast esimene harakas. Pärast seda juhtumist elanud sulase tütar
oma mehega õnnelikku elu. Vanapagan pole enam julgenud oma tütreid rikkale mehele tulla
annaabi.ee 
