Mees kes teadis ussisõnu analüüs
Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus
sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile
igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt
onu Vootele oma elamusi, kuid onu Vootele kaine meelega lükkas need
ümber tuueks esile selle kuidas see Kritlik liikumine on vaid moe asi ning
kuidas paljud küla leiutised on olemas, et asendada ussisõnu mis tood
unustanud on. Ussisõnade hääbumisse on pannustanud laiskus mis tuli
sellest, et suuremad sõjad said peatud ja inimese keele ja kõrvale oli
ussisõnadega toimetulek keeruline. Räägites vanadest aegadest pajatatakse
ka Leemeti vanaisast, ühest ülimalt kangest sõjakast mehest kellel
mürihambad suus ning kes tappis sama lihtsalt nagu lööks sääski. Kord
suures lahnigus oli Leemti vanaisa viimane seisev eestlane lahniguväljal ja, et
temast jagu saada pidi talt jalad alt lõikama aga kuna mees endiselt tappis
viasti ta merre naeruga
annaabi.ee 
