17.-18 saj. vene toidud
poolest. Argipäevadel söödi enamasti kalapirukat,
pidupäeval aga kasutati täidiseks liha koos
köögiviljade ja seentega. Levinuimad pirukad olid
„kulebjakad“ - suured pealt kinnised
pärmitaignapirukad –või „rasstegaid“ - väiksed
pealt lahtised pärmitaignapirukad. Pirukaid pakuti
koos supiga, mida keedeti ja söödi peaaegu iga
päev.
Sagedamini küpsetatavad pirukad: suur ümmargune leid, pikergune suur pirukas,
pliinid (õhukesed ja ka paksemad pannikoogid), juustu- või kohupiima-kook,
kruubi-, nuudli- ja munaroog, magusad, joogid ja kissellid.
Üheks kindlaks vene köögi osaks olid mitmesugustest kodu- ja metslindudest valmistatud road.
Tähtsal kohal oli ka kõikvõimalike aia- ja
metsasaaduste soolamine ja hapendamine. Vene
köögi olulisemad maitseained olid sool, pipar, ning
värske koriander. Samuti oli vene söökide
lahutamatuks koostisosaks sibul ja küüslauk.