Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata.
b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus b) see kelder ei huvita nagunii kedagi c) kui kellelegi räägite kahetsete 8. Andres sai tsirkuse direktoriks ,sest a) ta oli kõige pikkem ja sportlikum b) ta oli kõige osavam ja väledam c)ta oli lastest kõige vanem 9. Kelle luges uudist juveelivargusest ajaleheartiklist mis kandis pealkirja a) Stockholmi pankurilt rööviti juveelid b) suur juveelivargus Östermalmil c) juveelivarastel õnnestus saagiga põgeneda 10. Kalle saatis Stockholmi politseile kirja , mille alla ta kirjutas a)Kirk Blomkvist , eradetektiiv b)Karl Blomkvist , eradetektiiv c) Karl Blomkvist , meisterdetektiiv 11. valged roosid pidid allaandmise eest võitluses punaste roosidega a) kulutama poole oma iganädalasest taskurahast karamellisegu ostmiskes punastele roosidele b) neid nähes iga kord 7 kummardust tegema
aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde. Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt. Laenulepingus seisas aga, et kui võlg ei ole antud tähtajaks tasutud, on pankuril õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmitud lepingu ohvriks. Kuid lõpuks polnud Antoniol raha, et oma võlga tagasi maksta ning Schylock soovis õigust ning kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid ta polnud selles huvitatud ning soovis oma nõutud 1kg liha kaupmehe südame lähedalt
Saade põhineb tegelikult "Deal or No Deal" formaadil, mis on välja kasvanud Hollandi meelelahutussaatest, praeguseks näidatakse saadet juba ligi 70. riigis. Mängu põhimõte on lihtne. Võistleja valib endale 26 kohvri hulgast ühe. See kohver jääb mängu lõpuni tema valdusse, kui ta just seda pankurile müüa ei kavatse. Pärast seda, kui ta on endale kohvri valinud, hakkab mängija järgemööda avama järelejäänud 25. kohvrit. Aegajalt saab mängija telefonikõne salapäraselt pankurilt, kes teeb mängijale pakkumise, mille suurus oleneb seni mängu jäänud summade suurusest. Mida väiksemad on avatud kohvritest välja tulnud summad, seda suurem on pankuri pakkumine ja vastupidi. Pankur ei taha esineda avalikult, seepärast edastab tema pakkumised mängijale saatejuht. Samas esitab saatejuht mängijale ka ainukese selle mängu küsimuse: Võtad või jätad? Kui mängija loobub pankuri pakkumisest, siis mäng jätkub. Mängija avab kohvreid edasi,
Muuseumis on kordumatu kogu Sandro Botticelli töödest. Kunstiteoste originaalidega on esindatud ka teised Itaalia ja Euroopa koolkonnad (Mantegna, Tizian, Parmigianino, Dürer, Rubens, Rembrandt, Caravaggio, Canaletto jne). Väärtuslikud on ka antiikse kujuraiumiskunsti ja joonistuskunsti kogud. 7. Rahvusgalerii (London) Rahvusgalerii on kunstimuuseum Londonis. Rahvuslikule kunstikogule pandi alus 1824. aastal, kui Briti valitsus ostis pankurilt John Julius Angersteinilt 38 olulist maali, sealhulgas Raffaeli ja Rembrandti töid. Aastatega kasvas kogu rikaste annetajate toel, kes kinkisid nii raha kui ka kunstiteoseid. Seega erineb Rahvusgalerii enamikust Mandri-Euroopa rahvusgaleriidest, mis said alguse mõne kuninga või vürsti kunstikogu natsionaliseerimisest. Galerii peahoone projekteeris William Wilkins klassitsistlikus stiilis ja see valmis 1832–1838. Sellest vasakul asub uus 1991
annaabi.ee 
