Töö eesmärgiks on uurida Undi paisjärve hüdrobioloogilist seisundit ja autoripoolne hüpotees on, et Undi veehoidla vesi on tugevasti eutrofeerunud. Veeproovide võtmiseks ja näitude mõõtmiseks uurimistöö tarvis laenutas autor aparatuuri Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusest. Siinjuures autor tänabki hüdrobioloogiateadur Lea Tuvikest mõõteriistade eest ja hüdrobioloogia magistranti Kristel Pankseppa, kes määras veeproovidest fütoplanktoni indikaatorliigid. Tänan ka vastuste eest Vello Sulakatkot, kes andis väärtuslikku informatsiooni paisjärvede rajamise kohta. 3 1. MATERJAL JA METOODIKA Uurimistöö tarbeks on autor Undi veehoidlast võtnud veeproove aastaringselt (oktoober 2008 - september 2009), kokku 10 korda. Veekvaliteedi hindamiseks mõõdeti
emotsioonide baasmõõtmed – mis on miinimumarv, mille abil enamus peamistest tundeelamustest saame ära liigitada. See on seotud küsimusega, kuidas emotsioonid tekivad ja arenevad. Edmund Rolls (1998). Ühes skaala otsas on ekstaas ning teises äärmuses on õudsutunne. Samuti tugev on kõrgendatud emotsionaalne kõrgolek ning selle peegelpildis on hirmutunne. jne Eesti tuntuim sellealane spetsialist on Jaak Panksepp, kes on uurinud baasemotsioone ja ajuringeid. Pankseppa teooria järgi on olemas neli neurobioloogilistest andmetest ja loomade käitumistest tulenevat dimensiooni. Esimene on uudistav süsteem ehk huvidimensioon – need närvisüsteemi osad, mis panevad looma olema ergas ja uudishimulik ning otsima uusi asju. Need, kellel on rohkem teamist keskkonnast ehk paremini arenenud huvidimensioon, on eeldus suurem leida soodsamaid keskkonnatingimusi. Teine on paanikasüsteem ehk seotuse süsteem, mis motiveerib otsima ning andma kaitset
annaabi.ee 
