võimalik pankrotimäärus edasi kaevata. 5.Ajutine pankrotihaldur,pankrotihaldur Ajutine pankrotihaldur isik kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute tegemiseks. Aga tal ei ole õigust võlgniku esindamiseks nagu on pankrotihalduril.Tema ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused; kontrollida kas võlniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele; lisaks täitab ülesandeid mida no kohus talle pankrotimeneltuses andnud. Kogu andmete põhjal koostab aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik,kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate samuti võlniku õigusi ja huve. Kui kohus kuulutab välja pankroti, siis muutub ajutine panktorihaldur pankrotihalduriks. Ta on võlgniku seaduslik esindaja,kes teeb võlgniku nimel tehinguid
S.t. järeljagamine on siis, kui haldurit enam ei ole. Üldiselt määrab siis kohus uuesti halduri. Kui vara hulk on tühine, siis võib kohus vara jätta ka võlgnikule (füüsilise isiku puhul füüsilisele isikule, juriidilise isiku puhul õigustatud isikutele (osanikele/aktsionäridele)). 9.5 Nõuete esitamine ja rahuldamine pärast pankrotimenetluse lõppemist Mis nõuetest siin juttu? 1. Nõuded, mis olid pankrotimeneltuses esitatud ja kaitstud, kuid jäid rahuldamata. (a) nõuded, millele võlgnik vaidles vastu ( 104) => lõpparuannen ei ole selle nõude suhtes täitedoku- mendiks. Võlausaldaja peab esitama hagi. (b) kui võlgnik ei ole vastuväidet esitanud, siis kaitstud nõuete suhtes rahuldamata osas on lõpparuanne täitedokument. 2. Pankrotimenetluses esitamata jäetud nõuded Põhimõtteliselt saab neid esitada