Eesti 1920 - 1937
1919 kehtestati mark ja penn kui ainsad
kehtivad rahaühikud. Üks mark oli 100 penni. 1920 – 1922 oli majanduse väga kiire tõus. Sõda oli
möödas, kaubapuudus vajas lahendamist ja kõrval oli Vene turg, kust sai toorainet ja kuhu sai kaupa
viia. Enne sõda arenenud metalli- ja masinatööstus jätkas arengut. 1923 pani Venemaa turu kinni,
enam ei müüdud toorainet ega ostetud toodangut. Peale selle avastati, et oli palju vale majandamist,
oli võetud laenu. Riigi päästmiseks pankrotidelainest andis riik ettevõtetele uut laenu. Et
võimaldada laenu andmist, müüs riik kullavarud maha. Tollane rahandusminister Otto Strandmann
töötas välja uue majanduspoliitika. Orienteeruma pidi Lääne-Euroopa turule ning tootma pidi seda,
milleks oli piisavalt toorainet oma maal. Ei saa tegeleda tekstiilitööstusega, metallitööstusega,
masinatööstusega. Eestis oli põlevkivi ja metsa. 1920. aastatel pandi alus põlevkivi-
keemiatööstusele ja puidu-paberitööstusele