Bulgakov "Saatuslikud munad" kokkuvõte
prof ei olnud nõus oma
viimasest kustunud kambrist lahkuma.
Ühek hektel hakkas instituudi ukse taga hirmus mürgel käima, klaasid purunesid, konnad
krooksusid. Marja sundis prof-it põgenema, aga prof ei teinud seda. Ta ainult tõmbas oma
nimetissõrme konksu (nagu tal oli kombeks pingsalt mõteldes teha). Ta läks hoopis
koridori mässajatele vastu: "Noh!"
Rahvas tahtis persikovi maha lüüa, teda nimetati mõrtsukaks ja süüdistati madude lahti
laskmises. Rahvas oli juba Pankrati tükkideks rebinud ja jalgade alla tallanud ning ei
taganenud ka neid tulistava miilitsa eest. Üks lühike, ahvijalgadega mees sai teistest ette
ja lõi persikovil pea lõhki. kabinetis tapeti ka ilmsüütu Marja. Kamber peksti puruks, samuti
terraarium, konnad ja kõik muu ruumis. Mõne aja pärast oli terve instituut leekides.
12. peatükk
Jäine deus ex machina (ladina k. "jumal masinast")
Ööl vastu 20. augustit 1928. aastal läks äkki nii külmaks, et keegi polnud midagi sellist