tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolmas jääb vee alla. Veealuse astangu olemasolu tõendab seda, et merepind on rannikul olnud ajuti madalamal kui see on praegu. Sellel Saaremaa kõrgeimal pangal, mis asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel, paljanduvad siluri ladestu settekivimid. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja - Eesti pankrannikust. Panga panga kõrgeim koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool, kus asub ka muistne ohvrikoht, kuhu vanasti merejumalatele lepitusohvreid toodi. (Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk"
Kõige üksikasjalikum uurimus ja üks tähtsamaid on Siemsi väitekiri (1980). Eckhardt & Eckhardt (1984) väljastasid täieliku ladina keelse teksti koos saksa keelse tõlkega. Hilisem töö, Henstra väitekiri (1999) analüüsib täpsemalt seaduses olevaid trahve. Info teistest germaani seadustest pärineb Algra uurimusest (2000). Keskajal hõlmas Friisia palju rohkemat kui pelgalt Friisimaa provintsi: see koosnes täielikust pankrannikust alates Flanders'ist, läbi Hollandi kuni Põhja-Saksamaani. Lex Frisionum katab kogu muistse Friisia ala, kuid piirkondlikult eristatakse erinevaid reegleid. Kesk-Friisiale kehtib kogu seadus aga ülejäänud Friisiale kehtivaid teistsuguseid reegleid märgitakse erandite all. Sellistel juhtudel, mainitakse seaduses ``Zwini ja Vlie vahel`` (rääkides Lääne-Friisiast, mis tänapäeval on Hollandi ja Zeeland) või ``Lauwersi
annaabi.ee 
