Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast
Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast
Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse
nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks
muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas
rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame.
Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka
selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad
naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu,
kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele,
tunneb kuulaja enamasti sõnad ära.
Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud
märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele külje...
annaabi.ee 
