Iliase pool raamatut
ise."
Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida,
vaevalt suudab hoida kätt mõõgapidemele langemast ning ta lausub, ise üle keha
värisedes:
,,Ah seda sa siis kavatsed! Tahad võtta minult selle, kelle sain autasuks! Troojalased pole
mulle midagi halba teinud, nad pole mind mitte kuidagi solvanud, aga ikkagi olen ma siin
ja võitlen! Ja kelle pärast! Sinu pärast! Sinu pärast, argpüks! Jätsin maha oma maa, tulin
siia ja paninelu kaalule ainult sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis sinu venna naise!
Sa ütlesid, et Menelaosele osaks saanud solvang oli solvang kogu Kreekale, ja me
kuulasime sind, tulime Trooja alla võitlema, ja mina olen võidelnud südimalt kui teised!
Kas nii tasud sa mulle nüüd?" Kohkunud vaikuses jätkab Achilleus. ,,Pea meeles,
Agamemnon, kui sa võtad minu käest Briseise, ei hakka ma enam võitlema. Lähen oma
laevade ja sõduritega tagasi Kreekasse!"
,,Mine kui kardad