AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD
suupillli leiutamist.
2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna
Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest.
Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida
ka akorde.
XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud.
19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif,
Aeoline, Aeolodikon, Phys-Harmonika. 1810.aastal esitles Gabriel Joseph Grenié enda leiutatud
instrumenti Orgue expressif.
Arvatakse, et esimese suupilli valmistas Christian Fredrich Bushmann Berliinis 1821.aastal. Aasta
hiljem valmistas ta lõõtsaga pilli, millel sai mängida lihtsaid viise - Handäoline, mida peetakse
akordioni eelkäijaks. Saatebasse sellel pillil veel ei olnud.
Londonis asus pilli teises suunas arendama Charles Wheatstone. Wheatstone pilli nimetati
annaabi.ee 
