VEINITURISM
veini veel tänagi Põltsamaal, Valtus ja Võhus. 1975. aastal korraldati Eestis
veinimängud, seal degusteeriti ka toodangut. Sellistele ettevõtmistele tegi lõpu kuiva
seaduse kehtestamine (Lään 1993: 52).
Põltsamaa
Põltsamaal pandi esimesed seitse vaati õunaveini käärima 1921. aasta hilissügisel.
Proovipartii endises Vana-Põltsamaa mõisas õnnestus ja järgmisest aastast algas pidev
tootmine, kusjuures tehtut mõõdeti pangedes. Õlleköök ehitati ümber veinitehaseks.
Veinid pandi käärima ja laagerdama 3000-liitristes tammevaatides.
Saksamaalt saabusid moodsad veiniseadmed 1923. aastal. Õppimas käidi Inglismaal.
Veini laagerdati 3-5 aastat, mis aga nõudis mahukaid keldreid, nii et pidevalt tuli ruume
juurde ehitada. Eesti aja lõpul müüdi aastas 100 000 liitrit väga head veini.
Põltsamaa veine tehti oma aiandi õuntest, kuid osteti ka erakätest metsamarju ja
sordiõunu
annaabi.ee 
