hiigelsuure telefoniarve või tühjendatud krediidiarve näol. Ka tellitud tooted ei pruugi alati vastata oodatule ja tagastamine võib osutuda keerukaks või suisa võimatuks. Muidugi võib juhtuda ka, et tellides võib jääda vaid maksmisrõõm kuna kaupa ei pruugi üldse saada ja alati ei suuda siis aidata ka politsei. Tundmatu päritoluga faile avades võidakse saada oma arvutisse viirus, mis saadab laiali rämpsposti, kopeerib pangaparoole või kasutab arvutit viiruste levitamiseks. Viirus võib ka kahjustada arvutit ja kõik andmed kustada. Kui kõik inimesed kasutaks internetti õigetel eesmärkidel heade kavatsustega oleks ka virtuaalmaailm väga turvaline ja kaitstud.
arvutisse nn.tagauste (backdoor)* kaudu. Troojad ei suuda iseendast koopiaid teha ega paljuneda arvutis nagu viirused ja ussid. Lisaks vajavad nad suhtlemiseks kräkkerit, et täita oma eesmärke. Et nakatunud arvutitesse saaks sisse murda, skänneerivad kurjategijad arvutivõrku port skännerite abil, lootuses leida arvuteid, millesse trooja on installeeritud. Troojad teevad kõik selleks, et kasutajat mitte häirida, kuna salajas ja peidetult suudavad paremini näiteks varastada pangaparoole ja turvakoode, avada porte küberkurjategijate sisenemiseks, laadida varjatult arvutisse teisi pahatahtlikke programme nagu näiteks paanikatarkvara ja võlts-turvaprogramme. Trooja otsene ülesanne ei ole arvutisüsteemi rikkumine. Troojad paigaldatakse süsteemi tavaliselt pahavarasse nakatatatud tarkvara allalaadimisel ja installeerimisel. Samuti võib neisse nakatuda veebilehtedel, mis sisaldavad troojalast käivitatavat sisu (näiteks ActiveX kujul).