tõenäoliselt hinnast. *Selleks et vaheldamist rakendada, peavad mälumoodulid olema identsed. Vaheldamine muudab tunduvalt efektiivsemaks ka DRAM-tüüpi mälude kasutamise, kuna ta aitab kompenseerida viimase pisut aglasemat sisenemisaega. 36. Printerid[1] Laias laastus jaoatakse printerid löögiga ning löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vaid vähenõudlikute ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. *Nõelmaatriksprinter- Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem on nõelu, seda parem on printeri eraldusvõime(nt. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi jne). Printimiskiirus ulatub 200...400 tähte sekundis e. 90-180 rida minutis. Maatriksprinteri nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ning lärmakas
Miinus ka oskamatus oma sisu asendada: selleks strateegiad LRU, LFU, FIFO jne. KOGUMASSOTSIATIIVNE kompromiss assotsiatiivse ja otsevastavusega peidikmälu vahel. Kasutatakse elemente mõlemas tehnoloogiast. Kõige rohkem kasutatav. 3. PRINTERID, VÄRVITRÜKK Laias laastus jaotatakse löögiga ja löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vähenõudlike ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. MAATRIKSPRINTER nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid mis siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem nõelu seda suurem printeri eraldusvõime. NT 9 nõelaga mustandikvaliteet, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteet jne. Printimiskiirus 200-400 tähte sekundis ehk 90-180 rida minutis. Nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ja lärmakas.
annaabi.ee 
