Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab
Pangajärelvalve prioriteetid ·tururiskide suurem arvestamine usaldatavusnormatiivides, ·krediidiasutuste operatsiooniriskide juhitavuse tagamine, ·enesekontrolli ja heade pangandustavade järgimise ning ·tegevuse ja võetud riskide läbipaistvuse tähtsustamine panganduse stabiilsuse kindlustamisel. Panganduse järelevalve esmane ülesanne pangasüsteemi stabiilsuse jälgimine. See ei ole päriselt seesama, mis iga üksiku panga stabiilsuse tagamine. Pangakriiside korral on Eesti Panga eesmärk vältida nende ülekasvamist süsteemseks kriisiks. Kriiside lahendused peavad olema ühiskonnale tervikuna võimalikult odavad, tagama avalikkuse usalduse säilimise finantssüsteemi ja Eesti krooni vastu ning mitte soodustama moraalse riski teket. Süsteemiriski leevendamiseks 1. Makromajandusliku stabiilsuse tagamine (varade väärtuse järskude tõusude-languste vältimine), s.t. keskkond. 2