hõivetaseme c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. tuleb likvideerida eraomandus e. kõik valed Küsimus 8 Allpool toodud meetmetest ühega indiviid kaitseb end ettenägematu inflatsiooniga kaasneva riski eest: Vali üks: a. töölepingusse punkti sisseviimine, mis näeb ette töötsu indekseerimist pikaajalises perioodis b. pantide määrade indekseerimine, mis suurendab inflatsiooni c. sõbrale laenu pakkumine pangaintressist madalama intressiga d. uue äri alustamine pangast saadud krediidiga e. kõik vastused õiged Küsimus 9 Majanduse langusest töötuks muutunu langeb: Vali üks: a. töötuse siirdeliigi alla; b. töötuse struktuurse liigi alla; c. töötuse tsüklilise liigi alla; d. pideva töötuse liigi alla; e. kõik valed Küsimus 10 Sunnitud töötuse olemasolu: Vali üks: a. on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei kasva tööjõu alahõive olukorras b
a) majandusliku kahju puudumine; b) majanduse effektiivsuse langus; c) rikkuse ja tulude ümberjaotumine; d) õiged ainult b) ja c); e) kõik vastused valed. 18. Millise allpool toodud meetmega indiviid kaitseb end ettenägematu inflatsiooniga kaasneva riski eest? a) töölepingusse punkti sisseviimine, mis näeb ette töötsu indekseerimist pikaajalises perioodis; b) pantide määrade indekseerimine, mis suurendab inflatsiooni; c) sõbrale laenu pakkumine pangaintressist madalama intressiga; d) uue äri alustamine pangast saadud krediidiga; e) kõik vastused õiged. 19. Milline allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka? a) inflatsioon; b) retsessioon; c) langus; d) tõus; e) elavnemine. VASTUSED2: 1.b; 2.c; 3.b; 4.c; 5.a; 6.a; 7.e; 8.c; 9.d, 10.d; 11.c; 12.d; 13.a; 14.d; 15. c; 16.b; 17.e; 18.d; 19.a; 20.a. Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 MAKROMAJANDUSE TEST 3
eraõiguslike normide alusel on eelnevalt tuvastatud, et kõrge intressi kokkulepe oli heade kommetega vastuolus, siis võib järgneda kriminaalõiguslik sanktsioon. Soome karistusseaduse kohaselt on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega. Enne 2010.a veebruarit kehtinud sõnastuse kohaselt oli liigkasuvõtmine tavapärasest pangaintressist tunduvalt kõrgem laenuintress, kuid kiirlaenude kulusid polnud võimalik praktikas võrrelda näiteks pankade intressimääraga, kuna pangad ei pakkunud selliseid tooteid. Karistusseadus ei sätesta täpset intressilage, mille ületamisel oleks alati tegemist liigkasuvõtmisega, vaid hinnata tuleb kogumit tundemärkide alusel. Seadus annab alused, mida tuleb ebaproportsionaalsust hinnates arvesse võtta. Nendeks on laenu suurus, kestus ja muud