Nõukogude eesti
Liidu eelarvesse kanti
täielikult ka kõik laekunud tollikulud.
II Nõukogude Liidus olid pangad riiklikud krediidiasutused. Pangasüsteemile oli omane
panganduse riiklik monopol: ringlusvahendite riiklik emissioon, tsentraliseeritud
krediteerimine, kommertskrediidi asendamine otsese pangakrediidiga. Valdav osa
lühiajalistest krediiditehingutest oli koondatud riigi ühtsesse krediidi- ja arvelduskeskusesse -
NSV Liidu Riigipanka.
Eesti NSV-s oli keskseks pangaasutuseks NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor,
kes allus otseselt NSV Liidu Riigipangale. Riigipanga Kontori ülesanneteks olid:
1.analüüsida vabariigi rahakäibe seisundit, korraldada rahakäivet ja kassaplaani täitmist ning
esitada selle aruandeid ja analüüse Keskpangale Moskvasse;
2.kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja ühiskondlike organisatsioonide, vaatamata nende
alluvusele, pangaoperatsioonide teostamine ja lühiajaliste laenude andmine.