Euroopa integratsioon
1926 Viinis
Paneuroopa I kongressil 2000 osavõtjat, Eesti astus liikmeks 1929. asutajaliikmeid 102 Ühingu
esimees rahv õiguse prof Ants Piip. Codenhove.-Kallergi lootis Euroopa Föderatsioonist 3 eelist:
1. uut poliitikat, mis parandaks Saksa-Prantsuse ning Itaalia-Austria suhteid. Paneuroopa mõte oli
Euroopa rahvaste rahuidee, Am Üh ja Sveitsi kui föderatiivsete riikide eeskujul loodaks tugev
koostöö Euroopa riikide vahel . 2. majanduslik kasu föderatsioonist. 3. Paneuroopast pidi saama
vastukaal bolsevistliku revolutsiooni vastu. I MS järel 1919 loodi suurima ühend-na Rahvasteliit
ja Eesti liikmeks 1921a. Aristide Briand (Prants peam 11 korda, Nobeli rahupr Locarno lepin.
eest) koostas Briand-Kelloggi pakti sõja ärahoidmise kohta, esitati Rahvasteliidu peaassambleel
1929 a (seda toetas ka Saksamaa kantsler G. Stresemann). 1930 a esit memorandum "Euroopa
föderaalse liidu reziimi organiseerimine". Rahvl le aga polnud konkreetne, memor. puudus
annaabi.ee 
