Sinuhe
alati rõõmuga, naeratus suul (vähemalt minu vanaema puhul on
nii). Sellepärast ongi vanadel inimestel oma lapsepõlv alati
paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid.
,,Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli
mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas." See
on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda
olukorda ette ning see läks mulle südamesse.
,,Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui
krokodill jões." See lause tähendab seda, et inimene on
kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see
muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks. Nagu Sinuhe ütles
,,panetunum kui krokodill". Minu jaoks on see negatiivne lause.
Teine raamat ,,Elu hoone"
,,Ta vaatas mulle jälle otsa, nii et mu süda rinnus sulas ja
sisemus õõnsaks tõmbus." See on nii armas ja siiras lause.