Rooma
kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd
provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase
riigikorra.
Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega.
Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline
kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus
seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid
riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete
tõlgendamine oli tähtsal kohal.
Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi
jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis.
Kultuuris hakati vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama, õpiti kreeka keelt ja
kultuuri
annaabi.ee 
