V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
sõdur, kes teenistuskohustusest vabaneb. Ometi oli see valvetee-nistuskohustus Fleur-de-
Lysi juures õigupoolest meeldiv ja veetlev kohustus; alles hiljuti oli ta sel arvamisel, kuid
vähehaaval oli kapten sellest tüdinud, ja mida lähemale abiellumine nihkus, seda
jahedamaks muutus ta asja vastu. Liiati oli ta kärsitu loomuga ja -- kas tarvitseb öelda? --
pisut labase maitsega. Kuigi sünnipäralt iidsest aadlisoost, oli ta mundrikandjana nii mõnedki
panetanud sõjamehe kombed omandanud. Talle meeldis kõrts ja mis sellega kaasas
käib. Ta tundis end kodus olevat ainult labaste juttude ja sõjamehe armulugude juures, kus
tegemist oli kergemeelsete kaunitaridega ja kergete võitudega. Oma perekonnast oli ta siiski
saanud mõnesuguse kasvatuse ja kombed, kuid oli liiga noorena kodust lahkunud, liiga
noorena tutvunud garni-sonieluga, ja iga päevaga hõõrus kare sõduririhm aadlimehe lakki
järjest vähemaks ja vähemaks